Ungari-Eesti majandussuhted

Ungari-Eesti majandussuhted hakkasid pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal kiiresti arenema. Kahe riigi vaheline kaubandus- ja majandussuhete alus loodi 1992. aastal alla kirjutatud valitsustevahelise kaubandus- ja maksustamise lepinguga, mis muutus Euroopa Liidu liikmelisuse saavutamisega kehtetuks. Samuti tühistati 1. märtsil 2001 jõustunud Ungari-Eesti Vabakaubandusleping. Mõlemad riigid on nüüd Euroopa Liidu liikmed, mis on andnud majandussuhete arengule uue hoo, sellest ajast alates on kahepoolne kaubavahetuse kogumaht oluliselt kasvanud.

Kaubandus

Allikas: Ungari Statistikabüroo

Ungari-Eesti kaubavahetuse saldo oli Ungari jaoks kuni 2002. aastani positiivne, seejärel muutus saldo Eesti jaoks positiivseks. Kaubakäive 2006. aastal oli 177,2 miljonit eurot.

2006. aastal eksportis Ungari Eestisse kaupu 93,6 miljoni euro väärtuses, peamised kaubaartiklid olid toidukaubad, mobiiltelefonid, masinad ning farmaatsiatooted, mis tähendas eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 50%-list kasvu. Ungari importis 84,6 miljoni euro väärtuses, peamiselt mobiiltelefone ja -seadmeid, puitu ning masinate tagavaraosi.

Kaubavahetuses on üha suurem osatähtsus paljurahvuselistel firmadel. Suhteliselt vähearvuliste äritehingutega mõjutavad nad oluliselt kaubakäivet.

Investeeringud

Ungarist Eestisse 2005. aasta detsembri lõpuni saabunud otsene välisinvesteering oli 0,7 miljon eurot. Põhiinvesteeringud tehti töötlevasse tööstusesse, ning vähemal määral sellistesse sektoritesse nagu transport, ladustamine, sidetööstus, tervishoid. Investeeringute kogumaht Eestist Ungarisse on olnud viimastel aastatel küllalt tagasihoidlik. Investeeringuid on tehtud kinnisvarasse, rendi- ja äriteenustesse.

Turism

Eestit külastavate Ungari turistide arv 2006. aastal oli 9000 ringis, samal ajal reisis Ungarisse 12 000 eestlast. Eesti elanike arvuga võrreldes on Ungarit külastavate eestlaste arv suhteliselt suur.

Kultuurisuhted

Ungari Instituut